"Toonela maile läks 87. eluaastal Hiiumaa tuntud kultuurikandja, Suure Isamaasõja veteran Johannes Sooster. Ta oli sündinud 3. jaanuaril 1900. aastal, oli seega meie sajandi eakaaslane. Elas üle kaks maailmasõda. kuulus nende hulka, kes relv käes võitlesid fašismi vastu. Pikk oli tema tööpäev, mis algas Ühtris kodutalus, jätkus Tallinnas mööblitislerina, pärast Suurt Isamaasõda kodusaarel kultuuritöötajana, siis jälle puutöömehena. Pensionile läks Johannes Sooster alles 78-aastasena. Kuid ka siis ei jäänud tema käed seisma. Jätkus armastatud töö pillimeistrina, mis kestis kokku kuuskümmend aastat. Esimesele tema kätetööna valminud viiulile järgnesid kümned ja sajad keelpillid, millega on mängitud ja mängitakse paljudes Eestimaa paikades ja kaugemalgi. Johannes Sooster ei valmistanud ainult pille, ta õpetas neil ka mängima. Eriti viljakas oli see tegevus viiekümnendatel aastatel, Emmaste rahvamaja juhatajana töötades. Sealne mandoliiniorkester läks Hiiumaa kultuurilukku ereda leheküljena, võttis osa paljudest muusikapidustustest nii oma saarel kui Tallinnas, tuli kuuel korral vabariiklikelt isetegevusülevaatustelt koju esikohaga. Veel kõrges vanaduses juhatas Johannes Sooster «Sõpruse» kolhoosi külakapelli ja mängis Emmaste rahvamuusikaansamblis.
Sõjamehetee algas Johannes Soosteril 45 aastat tagasi. Laev, millega ta koos teiste mobiliseeritutega sõitis Tallinnast Leningradi. pommitati põhja. Päästekaater viis ta Lenini linna, mille kaitsjate hulgas oli lahkunu 1942. aasta märtsini. Hiljem jätkus teenistus eesti rahvuslikes väeosades. 921. laskurpolgu koosseisus võttis ta kergekuulipilduri sihturina osa lahingutest Saaremaal ja Kuramaal. Teda oli autasustatud Isamaasõja II järgu ordeniga ja mitme medaliga, sealhulgas «Lahinguliste teenete eest» ja «Leningradi kaitsmise eest». Paljude tänu- ja aukirjadega märgiti Johannes Soosteri tegevust kultuuririndel. Johannes Sooster oli tagasihoidlik, alati sõbralik inimene, kelle tehtu jääb püsima pikaks ajaks."
Mida mida Johannesest tean:
Mäletan Antsu talu (talukoha nimi) õues kahekordset mängumaja, mis veidi kadedaks tegi. Minu vanaisa Gundemar, käis 1979. või 1980. aastal Soomes ning viis kingituseks kaasa Johannese tehtud kandle. Käisime seda veel koos vanaisaga ära toomas. Olen kuulnud, et ta valmistas pille ka Estonia teatri orkestrile pärast II MS.
Johannes kasvatas Tärkmal üles 3 last, Antsu, Tiiu ja Eha, kes on oma eluvaldkondades edukad olnud nagu nende lapsedki, kellest mõned on üsna tuntud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar