Kallid, Gundemar ja Ellen,
üks aasta läheb ja teine on tulemas, selle puhul
Rõõmsaid Jõulupühi ja Õnnelikku Uut Aastat!
Vana aasta polnud suurem asi või isegi üsna räbal. Põhja läks "Estonia" umbes tuhande inimesega ja nüüd laseb Jeltsin tappa tśetśeene. Annaks Jumal, et vähemalt pühade ajal enam tapmist poleks.
Mul on meeles 1917. aasta Jõulud Rüül. Suurde tuppa, ahju ja soeseina nurka olid maha pandud õled ja lapsed võisid seal mängida. Suured inimesed istusid laua ümber sohval ja toolidel, laulsid jõululaule ja mängisid pille ning siis pidime meie kui lapsed täiesti vait olema. Aga tore oli siiski.
Õhtusöögiks andis Vanaema, s.o Rüü Aet makki ja ka käkki ning pärast käis vanaisa (Rüü Siim) laudas, et ka loomadele midagi jõulupoolist anda. Sakslased olid küll juba ammu Hiiumaal, kuid just sel õhtul neid Rüül ei olnud.
Petrooliumit oli meil juba napilt ja harilikel õhtutel tehti köögis tööd või istuti peerutule valgusel, kuid sel õhtul pandi ka petrooliumilamp põlema.
Ja tuleb meelde ka 1941. aasta Jõuluaeg Kaama jõe ääres. Venelased (ohvitserid) jätsid meid üksi. Poisid tõid sisse kuuse ja panid peale omatehtud küünlad. Ja siis käisid mulle peale, et loeksin evangeeliumit ning peaksin jutluse ja siis tulid veel jõululaulud. Üsna mitmel mehel olla silmad märjad. Mõnel oli veel seljakoti põhjast võtta midagi paremat, mis veel kodus 27. juuli hommikul oli talle seljakotti pistetud ja kõik mõtlesid oma kodustele. Sellest jõuluõhtust ei saanud venelased teada ja pahandust ei tulnudki. Aga järgmistel aastatel me pühi enam korrata ei saanud, kuni alles 1944.a. kui olin juba Nõmmel oma kodus.
Jah, on ikka imelik, kuidas vanale inimesele sündmusi tema noorusest meelde tuleb - ja ikka häid mälestusi. niisugusel puhul õnneks halbu mälestusi meelde ei tulegi.
Nii siis - rõõmsaid Jõulupühi ja õnnelikku uut aastat meie pere poolt!
Ilma ja Leo
PS! Kiri on avaldatud muutmata kujul. Kommentaariks: 1) Rüü majas elas I maailmasõja ajal saksa ohvitser oma tentsikutega. 2) 27. juulil 1941 toimus ilmselt mobilisatsioon (sõdurite värbamine). 3) Makid on tanguvorstid (heledad, ilma vereta). Käkid olid kaasajalgi tuntud verikäkid.
Leo Tiik (paremal) ja Vahtra poisid (pildil August ja Tobias?), Leo tädipojad. Nende isa Andrus Ivan ehk Ivan Vahtra oli tuntud hobuseparisnik Harju külas. Esimese vabariigi ajal pidasid vennad Harjul saeveskit. Teise maailmasõja ajal emigreerusid nad Kanadasse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar