Leo Tiigi mälestusi Jõuludest, 1917 Tärkmal ja 1941. Kiri Gundemarile ja Ellenile, detsembris 1994.

 

Jõulud Rüül. Pildil elutuba (suur tuba), Rüü Siimu poeg Juhan abikaasa Juuliga. 

Kallid, Gundemar ja Ellen, 

üks aasta läheb ja teine on tulemas, selle puhul 

    Rõõmsaid Jõulupühi ja Õnnelikku Uut Aastat! 

Vana aasta polnud suurem asi või isegi üsna räbal. Põhja läks "Estonia" umbes tuhande inimesega ja nüüd laseb Jeltsin tappa tśetśeene. Annaks Jumal, et vähemalt pühade ajal enam tapmist poleks. 

Mul on meeles 1917. aasta Jõulud Rüül. Suurde tuppa, ahju ja soeseina nurka olid maha pandud õled ja lapsed võisid seal mängida. Suured inimesed istusid laua ümber sohval ja toolidel, laulsid jõululaule ja mängisid pille ning siis pidime meie kui lapsed täiesti vait olema. Aga tore oli siiski. 

Õhtusöögiks andis Vanaema, s.o Rüü Aet makki ja ka käkki ning pärast käis vanaisa (Rüü Siim) laudas, et ka loomadele midagi jõulupoolist anda. Sakslased olid küll juba ammu Hiiumaal, kuid just sel õhtul neid Rüül ei olnud. 

Petrooliumit oli meil juba napilt ja harilikel õhtutel tehti köögis tööd või istuti peerutule valgusel, kuid sel õhtul pandi ka petrooliumilamp põlema. 

Ja tuleb meelde ka 1941. aasta Jõuluaeg Kaama jõe ääres. Venelased (ohvitserid) jätsid meid üksi. Poisid tõid sisse kuuse ja panid peale omatehtud küünlad. Ja siis käisid mulle peale, et loeksin evangeeliumit ning peaksin jutluse ja siis tulid veel jõululaulud. Üsna mitmel mehel olla silmad märjad. Mõnel oli veel seljakoti põhjast võtta midagi paremat, mis veel kodus 27. juuli hommikul oli talle seljakotti pistetud ja kõik mõtlesid oma kodustele. Sellest jõuluõhtust ei saanud venelased teada ja pahandust ei tulnudki. Aga järgmistel aastatel me pühi enam korrata ei saanud, kuni alles 1944.a. kui olin juba Nõmmel oma kodus. 

Jah, on ikka imelik, kuidas vanale inimesele sündmusi tema noorusest meelde tuleb - ja ikka häid mälestusi. niisugusel puhul õnneks halbu mälestusi meelde ei tulegi. 

Nii siis - rõõmsaid Jõulupühi ja õnnelikku uut aastat meie pere poolt! 

Ilma ja Leo

PS! Kiri on avaldatud muutmata kujul. Kommentaariks: 1) Rüü majas elas I maailmasõja ajal saksa ohvitser oma tentsikutega. 2) 27. juulil 1941 toimus ilmselt mobilisatsioon (sõdurite värbamine). 3) Makid on tanguvorstid (heledad, ilma vereta). Käkid olid kaasajalgi tuntud verikäkid. 

Leo Tiik (paremal) ja Vahtra poisid (pildil August ja Tobias?), Leo tädipojad. Nende isa Andrus Ivan ehk Ivan Vahtra oli tuntud hobuseparisnik Harju külas. Esimese vabariigi ajal pidasid vennad Harjul saeveskit. Teise maailmasõja ajal emigreerusid nad Kanadasse. 

TÄRKMA tuulikutest

Kõik, mis on kirja pandud, see püsib ja elab! 

Järg Tärkma pärandi (Tärkma heritage) blogile aastast 2012. 

Tärkma tuulikutest.  

Tärkmal oli vanasti ligi kümmekond tuulikut. Tänaseks on neist säilinud vaid asemed. Kuni 20. sajandi keskpaigani seisis külas veel kaks tuulikut: Nigu tuulik ning (H)olmi (Rüü, Matse) talude tuulik.

Kaarditõendid: Tsaari-Venemaa üheverstalisene kaart

Alljärgnev väljavõte pärineb Tsaari-Venemaa üheverstalisest kaardist (1900.a.), mis on avaldatud Anto Juske ja Peeter Raesaare raamatus „Tuulikud läbi aegade“ (2008). Tuulikud on kaardil märgitud siniste ketastena. Originaalkaart asub Eesti Rahvusraamatukogus (ARKT 02515).  

Pildilt on näha kõik ligi kümmekond tuulikut, mis kinnitab, et Tärkma oli omal ajal üks Hiiumaa tuulikuterohkemaid külasid. Seetõttu ei saa paika pidada hiiumaa.ee lehel leviv väide, justkui käinud Tärkma küla inimesed vilja jahvatamas Saaremaal – vajalikud tuulikud olid omal täiesti olemas ja arvukalt.

Juske–Raesaare raamatus on välja toodud kogu Hiiumaa tuulikute asukohad. Neid oli kunagi väga palju, eriti maanteede läheduses. Tänapäevaks on suurest hulgast säilinud vaid üksikud.

Tsaariaegne kaart Maa- ja ruumiametist

Ka sellel tsaariaegsel üheverstalisel kaardil, 1894-1922.a. (allikas: Maa- ja ruumiamet) on võimalik tuvastada Tärkma tuulikute asukohti. 

Leo Tiigi kirjad ja info Tärkma tuulikutest

Allpool on väljavõtted Leo Tiigi kirjadest Gundemar Pao’le (03.11.1987). Neist leiab detailseid andmeid Tärkma tuulikute kohta. Huvitav olnuks teada ka Gundemari vastuseid, kuid Leo kirjades on olulised loetelud toonasest teadmistepagasist.

Leo Tiigi kiri Gundemar Pao´le 3.novembril 1987 (väljavõte kirjast). Erakogu

Leo esitas küsimuse Siimu tuuliku kohta. Tõepoolest, Siimu Andresel oli tuulik, mis asus Pikapõllu mäel. Siimu oli küla üks jõukamaid põllumajandustalusid – jõukus tuli siiski eelkõige merelt teenitud rahast. Teistes talukohtades elasid tegevad meremehed, kel polnud põllupidamine esmatähtis. 1940-ndatel aastatel küüditati Siimu Andres ja Maria Siberisse ning nende koht jäi varemetesse. Seetõttu pole tuuliku asukohast järele palju muud kui mälestused ja kaarditähised.

Leo mainib (H)olmit ja Matset (nimetades Holmit Matseks). Tänapäeval kasutatakse Matse nime kahe endise (H)olmi talu territooriumil asuvate majade/õuede kohta. Matse nimi kujunes Tärkma Matsi järgi, kes ei ole praeguste Matse kohtade elanike otsene esivanem. 

Nigu tuulik. Pildi autor Leo Tiik.

Nigu tuulik. Pildil on Eli ja Kersti, mõlemad sündinud 1950. aastal. Eli on nüüdseks üle seitsmekümne, Kersti on kahjuks lahkunud. 

(H)olmi (Rüü, Matse) tuuliku varemed.
Fotol on Axel (eelkooliealisena) istumas endise tuuliku varemetel.